Tuesday, May 16, 2017

Eetika ja IT

Erinevad ettevõtted ja organisatsioonid on koostanud mitmeid võrgust leitavaid IT-eetikakoodekseid. Vali neist üks huvipakkuvam ja analüüsi seda ajaveebiartiklis.
Tänane ja ühtlasi viimane teema on IT-eetikakoodeksid.
Valisin aalüüsitavaks eetikakoodeksiks Google'i eetikakoodeksi, mille leiab siit
Koodeks koosneb 7 suuremast peatükist, millel on veel mitu alapeatükki. Põhipeatükid on Serve our users, Support each other, Avoid conflicts of interest, Preserve confidentiality, Protect Google's assets, Ensure financial integrity and responsibility,  Obey the law. Google'i eetikakoodeks käsitleb nii kontoris toimuvad igapäevaelu kui ka äriprojektide ja loomingu autorluse poolt.
Üks huvitavamaid punkte nende eetikakoodeksis on see, et kontoris on koerad lubatud. Kasside kohta väidavad nad, et neile tekitaks see üleliia palju stressi. Tänapäeval on siiski juba paljudes IT ja niisama moodsamates kontorites loomad lubatud, näiteks ka Transwerwise's. Usun, et see näitab, et töökoht arvestab ka inimeste eraeluga. Samuti võib koerte kontorisse toomine inimeste üldist tuju korralikult tõsta ning töö tegemine võib hoopis lõbusam tunduda.
Üldiselt on koodeks pikk ja tõenäoliselt leiab sealt vastuse enamikele küsimustele, mis Google töötajal võib eeskirjadega seoses pähe tulla. Palju on koodeksis juttu ka äriliste õiguste ja erinevate organisatsioonis kehtivate seaduste kohta. 
Põhiline, mis Google eetikakoodeks oma töötajatele südamele paneb, on don't be evil ehk ära ole pahatahtlik. Usun, et see võiks olla paljude organisatsioonide üks põhilisi lööklauseid.

Thursday, May 4, 2017

Teistmoodi IT

Tänane teema on erinevad tugilahendused arvutis.

Mulle on kui endise psühholoogiatudengina on teema, kuidas erinevate vajadustega inimesed igapäevatoimetustes hakkama saavad, üsna huvitav. Seekordse teema raames uurin täpsemalt, kuidas on võimalik arvutit kasutada ka nii, kui ei näe, ei kuule, ei saa käsi tavapärasel viisil/üldse kasutada või esineb mõni muu erivajadus.

Valisin enda jaoks kõige uudsemaks tugilahenduseks selles valdkonnas erinevate klaviatuuride kasutamise. Kuna igapäevaselt olen harjunud nägema vaid tavalisi klaviatuure, ei tule pähegi, et neid võiks erinavajadustega inimestele olla erinevaid. 

Üheks põnevaimaks, mis leidsin antud nädalateema Viki lehelt, oli membraanklaviatuur. See kujutab endast klaviatuuri, kus tavapäraste kõrgete klahvide asemel on puutetundlikud klahvid, mis ei vaja palju jõudu, et need toimiksid. Eelkõige on see mõeldud vähese lihasjõuga inimeste, näiteks on see klaviatuur suureks abimeheks kellelegi, kes põeb multipleksskleroosi. Maailmas on umbes 2 miljonit seda haigust põdevat inimest, seega oleks sellise klaviatuuri olemasolu neile kindlasti suureks abiks.


Thursday, April 20, 2017

Arendus- ja ärimudelid

Tänane teema on analüüsida üht tarkvara arendus- ja üht ärimudelit mõne konkreetse projekti näitel.

Valisin analüüsitavaks projektiks nii tarkvara arendamise kui ka ärimudeli poole jaoks online mängu Hearthstone. Hakkasin ise seda mängu mängima üsna selle väljatulemise hetkest alates, kuskil 1 kuu jooksul. See on, nagu eelnevalt mainitud, online mäng, kus (reeglina) mängivad 2 mängijat üksteise vastu, üks võidab, teine kaotab. Mäng on kaartidega, mille paki saab mängija ise kokku panna. 

Arendusprotsessiga ei ole ma niivõrd kursis, kuid saan seda kirjeldada kliendi poolelt. Kuna igal nädalal laseb Hearthstone välja veidi erilisema questi, kus mängus kehtivad erilised reeglid, siis on meeskonnal vaja igal nädalal tulla välja uue ideega, kuidas mängijaid köita. Tihtipeale on sellised erimängud siiski pigem vähe erinevad põhimängust, kuid umbes kord kuus on reeglid tavamängust väga erinevad. Seda on veidi raske seletada nii, et mängust mittemidagi teadvad inimesed ka aru saaksid :) . Põhimõtteliselt saab arendustiim igal nädalal katsetada uut mängulahendust ning vaadata statistikat kui paljudel mäng töötas vigadeta ja mitte, kui palju inimesi seda üldse mängisid. Nii saab pidevalt mängu arendada.

Hearthstone'i ärimudel töötab sellel, et osta rohkem ehk hulgi. Korraga rohkem ostes saab toote pealt soodust, nagu pildilt näha: 

Mängus saab ka ise kaarte craft'ida ehk mängus kogutud või päris raha eest "meisterdada". Nii luuakse oma kollektsioonile väärtus. Samuti on mängus osta ka erinevaid solo quest''e, erilisema välimusega karaktereid, osaleda turniiridel ehk Arenal. Selle maailmaklassi tasemel mängijad ei saa ilma raha kulutamata tõenäoliselt tipus püsida. Põhimõtteliselt on võimalik mängu mängida ka ilma reaalset raha kasutamata, mida olen ka mina järginud, kuid asjasse pühendunutel või nendel, kes soovivad kiirelt oma kaardikogu täiendada, on nii veidi raskem mängus hästi hakkama saada. Ärimudel võiks olla midagi sellist, et peale algset planeerimis-, arendus- ja disainiprotsessi loodi toode, mida sai kohe adekvaatselt klientidele kasutada anda. Seejärel on toode pidevas arengus ning luuakse ka palju laiendusi, mõned eemaldatakse, teised lisatakse, et kasutajal säiliks tunne, et ta kasutab kogu aeg midagi uut ja põnevat.

Hearthstone'i saab mängida isegi enamike nutitelefonide peal, seega on see suunatud kõigile, kellele meeldivad lõbusad kaardimängud, kus saab olla ka väikestviisi kollektsionäär. Seetõttu on see üsnagi tõhus ärimudel, kuna seda võivad põhimõtteliselt mängida nii eelkooliealised kui ka pensionärid (kui neil vaid huvi on). Mäng pole iseenesest raske ning selle sisu saab kiirelt selgeks. Raskem on aga heaks mängijaks saada ja õppida erinevaid mängutaktikaid.

Thursday, April 13, 2017

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Tänane ülesanne on kirjutada arvustus Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO'le, mille võib eestikeelsena leida aadressilt http://www.kakupesa.net/hacker/

Dokument kirjeldab, kes on häkker, millised omadused ja oskused tal olema peaksid. Samuti kirjeldab jutt seda, kuidas häkkeriks saada võib.

Esiteks jäi mulle silma kirjeldus häkkerist ja kräkkerist. Oleksin ise pakkunud teosega võrreldes pigem vastupidi; et kräkker on keegi heatahtlik ja häkker pigem pahatahtlik inimene. Loetud teoses olid pooled aga vastupidised.

Tekstis räägiti sellest, et ühel heal häkkeril peaks olema mitme programmeerimiskeele oskus. Olgugi et ma ise tunnen vaid paari programeerimiskeelt, usun nagu ka autor, et Python on üks hea keel alustamiseks, kuna on üsna primitiivne ja selgesti mõistetav. Autor toob ka välja, et vaid 1-2 keele oskamisel ei saa end häkkeriks ega ammu mitte programmeerijaks nimetada. Olen sellega samuti päri, peaks teadma 1-2 keelt sügavuti, kuid nendest ei piisa, et lahendada igapäevaseid programmeerija tööülesandeid. Mingi keele mõistmiseks tulevad kindlasti teiste keelte oskused kasuks.

Samuti räägiti ka häkkerikultuurist, mis kujutab põhiliselt ette seda, et jaga seda, mida teed. Sellel on kindlasti tõepõhi all, kuna nii saab enda loodu kohta tagasidet, teised saavad nende tööde pealt eeskuju võtta. Ilmselgelt kasutab programmeerija ja ka nö. häkker üsna tihti teiste materjale või loodut, seega on täiesti iseenesestmõistetav, et midagi luues võiks ta seda ka teistega jagada.

Teos andis mõista, et häkkeri elu on kui töö ja mäng korraga, Usun. et see on kindlasti väga mõnus, kui töö tundub justkui mäng, niimoodi saavutab tõenäoliselt nii paljutki.

Kuna antud kirjatükk oli siiski üsna subjektiivne, siis võib teda võtta kui ühte arvamust häkkerimaailmast, kuid usun, et see oli võrdlemisi lühike ja andis hea ülevaate teemast.

Thursday, March 30, 2017

IT proff...?

Täna kirjutan sellest, milline võiks olla IT proff Eestis 2017. aastal.

*Eeldused ja omadused. IT proff peaks kindlasti omaduste poolest olema püsiv, edasipüüdlik, õpihimuline ja valmis end pidevalt arendama. Püsiv ei tähenda seda, et inimene peaks teatud projekti kallal või ühes firmas pikalt töötama, vaid pigem seda, et ühe probleemi kallal pusida ning iseseisvalt lahendusi otsida. IT proff peab olema nii üksikmängija kui ka oskama tiimis töötada. Täiesti üksi on võimalik, kuid keeruline mingisugusel IT alal tegutseda, tõenäoliselt jääb mingil hetkel puudu näiteks kas või sellest, kes klientidega suhtleb või reklaami teeb. Seega peaks üksi harjunud töötav inimene õppima veidi, kuidas meeskonnas hakkama saada ning meeskonnatööd eelistav inimene selgeks tegema ka üksi töötamise põhimõtted.

*Oskused. Usun, et ühel IT profil peaksid olema laialdased nii tark- kui ka riistvaralised teadmised. Muidugi on iga ameti jaoks vajalikud erinevad oskused, arvutite parandaja peaks üsna hästi teadma ka elektroonikat, mehaanikat ja üldist arvuti riistvara ning programeerimise alal ei pea ta eriti proff olema. Arendaja peaks jällegi teadma rohkem tarkvarast ning uuematest lahendustest. 
Et IT maailmas tõeliselt "läbi lüüa" ja olla oma ala proff, peaks müüdist vastupidiselt olema edukal IT inimesel hea suhtlemisoskus ja "enese müümise" valdamine. On muidugi hea, kui inimesel on suur pagas oskusi erinevates programmeerimiskeeltes, kuid et tööandjale selgeks teha, et töötajal on ka motivatsioon ja tahtmine seda tööd teha, peab olema oskus seda ka suuliselt väljendada. Samuti on suhtlemisoskus igati vajalik näiteks projektialaselt liikmete leidmine, kliendi soovide mõistmine ning nende realiseerimise võimaluste selgitamine jne.
Ilmselgelt on vaja ka keeleoskust, eriti just inglise keele valdamist, et saaks kas või oma loodud programme ja lahendusi tutvustada laiemale publikule.

Thursday, March 16, 2017

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Seekordne ülesanne on kirjutada ühest Virginia Shea 10 käsust, mis käivad netiketi juurde. 
Need 10 käsku on:
1.   Ole inimene (Remember the human).
2.   Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).
3.   Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).
4.   Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).
5.   Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).
6.   Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).
7.   Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).
8.   Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).
9.   Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power).
10. Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes)

Minu jaoks on üks huvitavamaid käske siin 6. käsk, mis on, et jaga oma teadmisi. See võib tähendada nii seda, et mingit teemat hästi vallates võib selle kohta teistelegi infot jagada, kui ka seda, et võib (viisakalt) küsida küsimusi, millele võib keegi väga hästi seletatud vastuse anda. Üks parimaid näiteks just selle küsimise poole pealt on Redditi üks subreddit Explain like I'm five (lühendina ELI5) ehk "seleta mulle asju nii nagu oleksin viieaastane".

ELI5 on üks huvitav subreddit, kus inimesed saavad küsida vahel ka pealtnäha lihtsate nähtuste kohta just nii "lolle" küsimusi kui nad seda ise tahavad ning inimesed saavad neile võimalikult hästi seletatud vastusi anda. Kindlasti saab sellel leheküljel hängides vastuseid nii mitmetelegi küsimustele, mille peale pole ise ehk kunagi tulnudki või mille kohta on olnud üsna pealiskaudsed teadmised.
Ise pole ma sinna kunagi ühtegi küsimust postitanud, kuid olen seal surfates palju huvitavaid asju teada saanud. Näiteks, kas sina teadsid, miks ei saa botid "I am not a robot" checkboxcheckida?

Thursday, March 2, 2017

Uus meedia...?

Seekordses teemas lahkan, milline üks meedia komponentidest on oma valdkonda mõjutanud. Valisin uuritavaks teemaks välja Youtube'i. Kuna jälgin üsna aktiivselt erinevaid Youtube'i kanaleid, siis pean sellest meediast väga lugu. Youtube on väga palju mõjutanud massimeediat, sh televisiooni ja ajakirjandust, sealt tõusevad esile "uued staarid", kellest ei pruugi TV's üldse juttu olla ning vanem generatsioon ei pruugi neid üldse teada. Samas võib olla nendel tohutu jälgijaskond ja kuulsus (näiteks PewDiePie).

Youtube on näiteks õhtustest teleuudistest selle poolest erinev, et infot saab jagada kohe ja praegu, inimene saab tõenäoliselt mõne tähtsa uudise teada Youtubest kiiremini kui telerist (mitte arvestades ajalehtede veebilehti). Hea näide selleks on Philip DeFranco, kes keskendub peamiselt uudiste jagamisele, nii maailma kui ka Youtube'i elu kohta. Seega on Youtube uudisekanalina mõjutanud uudiste kiiret kättesaadavust ja laia levikut.

Kuna enamike Youtube'i kanali loojaid on üksikisikud, siis saavad nad ise oma content'i valida ja luua, olles ise nii stsenarist, produtsent, monteerija kui ka "näitleja". On olemas ka palju kanaleid, kus taga on terve tiim (näiteks Good Mythical Morning või Buzzfeed). Kuna inimene saab ise oma "uudiseid" valida, mida ta teisele esitab, muudab see sellise ajakirjanduse väga vabaks. Ajakirjanduses on reeglina siiski peatoimetajad ja erinevad reeglistikud, mis määravad ära, millist sisu peaksid ajakirjanikud tootma. See pole muidugi rangete reeglite järgi nii, ka ajakirjanikel on vabadus kirjutada seda, mis neile meeldib, kuid siiski on seal omad piirid. Youtubes sisu luues ei pea (reeglina) kellegi taktikepi järgi käituma, vaid saab valida ja suunata oma sisu nii, nagu kanali omanik seda õigeks peab.

Personaalsus on üks võtmesõna Youtube'i puhul, kuna iga vaadatud video juurde kuvatakse midagi, mis võiks kasutajale järgmisena huvi pakkuda. Samuti saab tellida omale vastavad subscription'id, et saaks jälgida just neid kanaleid ja inimesi, kes tunduvad väärt vaatamist. See jällegi tähendab, et inimene võib hakata teatud kanaleid näiteks uudiste usaldatavuse suhtes eelistama ning seetõttu võib info olla kallutatud. Muidugi võib seda juhtuda ka siis, kui vaadata televiisorist Eestis elades vaid näiteks vene kanalitelt uudiseid ning teisi meediaväljaandeid ignoreerida. Seega on Youtube's võimalik vaadata ja jälgida just sellist sisu, mis kasutajale huvi pakub.

Kokkuvõtteks võib öelda, et on kindlasti palju muid aspekte, kuidas Youtube'i aina suurenev populaarsus mõjutab ja on juba mõjutanud nö. tavameediat, kuid arvan, et just eelnevalt mainitud aspektid on need, mis muudavad Youtube'i üheks parimaks ja populaarseimaks meediakanaliks.